Eurovisiooni tulemused

Eesti selle aasta Eurovisioonil

Eestit esindas tänavusel Eurovisioonil Stefan lauluga „Hope“, mis oli Eesti Laulul algusest peale soosikurollis ning sai lõpuks superfinaalis ka suhteliselt kindla võidu – rahvas soovis suurel Euroopa laval näha just Stefanit ja tema kantrihõngulist lugu, mis saab nüüd sadadele miljonitele televaatajatele ette kantud. Eesti pääses Stefani looga “Hope” ka Eurovisiooni poolfinaali, nagu ka ennustasid paljud hasartmänguportaalid nagu nt Super kasiino

Eurovisioon 2022: toimumiskoht, ajakava ja osalejad

Eurovisiooni lauluvõistlus on tänapäeval juba üle kogu maailma oodatud sündmus – iga aast maikuus (välja arvatud 2020, kus koroonapandeemia tõttu jäi üritus ära!) saadavad peaaegu kõik Euroopa riigid ja mõned riigid ka väljastpoolt Euroopat võistlustulle oma võistluslaulu – kümnete ja kümnete esinejate, laulude ja lavasõude seast valib Euroopa lõpuks rahvahääletuse ja žürii punktide koostöös ühe võitja.

Igal korral saab suurejoonelise ja maailma ühe vaadatuima otseülekande korraldamisõiguse just eelmise aasta võitjariik – 2021. aastal triumfeeris 31-aastase pausi järel suur muusikamaa Itaalia, kes seega tänavuse võistluse Torinos läbi viib.

Tänavune Eurovisioon toimus ajaloos kolmandat korda Itaalias – Måneskini ülipopulaarseks osutunud „Zitti e buoni“ triumf 2021. aasta võistlusel tõi itaallastele taas võimaluse Euroopa suurima telesõu korraldamiseks ning suurriik võttis selle väljakutse loomulikult vastu. Itaallased olid korraldajateks ka 1965. ja 1991. aastal, kusjuures kõigil kolmel korral on korraldajalinn olnud erinev: 1965. aastal toimus Eurovisioon Napolis, 1991. aastal Roomas ning nüüd, 2022. aastal Torinos.

Järjekorras 66. Eurovisiooni lauluvõistlus toimus samasuguses formaadis, nagu oleme vimasel ajal harjunud: ühe nädala jooksul peetakse teisipäeval ja neljapäeval esmalt kaks poolfinaali, enne kui laupäeval järg suure finaali kätte jõudis. Lauluvõistlus toimus mai teise nädala jooksul: poolfinaalid on kavas 10. mail ja 12. mail, finaalvõistlus aga 14. mail.

Eurovisiooni tänavusteks saatejuhtideks olid mitmed tuntud nimed: kui Itaalias kuulus saatejuht Alessandro Cattelan ehk muule maailmale väga palju ei ütle, siis Laura Pausini ja Mika seevastu on kindlasti paljudele tuttavad näod. Itaallased on sealjuures teinud huvitava liigutuse ning võtnud üheks saatejuhiks Mika – rahvusvahelise taustaga laulja on ju tegelikult sündinud hoopis Liibanonis, aga juured viivad teda nii Iisraeli, USA-sse kui isegi Süüriasse. Itaalias on Mika aga viimasel ajal veetnud palju aega – tal on Toskaanas ka oma maja ning Itaalias on ta osalenud ka mitmetes teleprojektides.

Toimumislinn valiti suure konkursi abil

Pärast Itaalia mullust võitu avaldasid päris paljud Itaalia linnad soovi tänavust Eurovisiooni ise korraldada. Seetõttu korraldas Itaalia rahvusringhääling RAI suisa avalku konkursi, et sobivaim ja parim korraldajalinn välja valida. Kokku avaldas soovi Eurovisiooni võõrustada suisa 17 Itaalia linna, kusjuures mõni linn pakkus välja isegi mitu võimalikku toimumispaika!

Lõplikusse kandidaatide nimekirja jäi pidama viis linna: Bologna, Milano, Pesaro, Rimini ja Torino. 8. oktoobril 2021 anti lõpuks teada, et EBU ja RAI valisid ühiselt Eurovisiooni toimumiskohaks Torino.

Suurvõistlus toimus PalaOlimpico areenil – multifunktsionaalne saal mahutab maksimaalselt 13 300 inimest ning seal on varemgi igat laadi üritusi korraldatud – 2006. aastal mängiti seal Torino olümpia raames ka jäähokit.

Venemaa audis, osalejaid 40

Viimasel ajal on Eurovisioonil osalejate arv jäänud 40 riigi ringi – vahel natuke rohkem, aga 2019. aastal näiteks ka natuke vähem. Sel aastal on praeguse seisuga osavõttu kinnitanud täpselt 40 riiki – esialgu oleks neid pidanud olema 41, kuid Venemaa sai Ukrainas alustatud sõja tõttu disklahvi. Lisaks Venemaale on juba alates eelmisest suvest olnud diskvalifitseeritud ka Valgevene, kelle kanal BTRC visati Eurovisiooni korraldavast EBUst välja, sest Valgevene valitsus kasutas seda propagandakanalina.

Juba kümnendat aastat järjest ei võta üritusest osa Türgi, puudujatest võib välja tuua ka Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Ungari ja Slovakkia. Nüüd juba traditsiooniliselt on ainsaks kaugemaks osalejaks Austraalia, kes on juba aastaid omapärasel moel Eurovisiooni-karussellil kaasa sõitnud.

Esimeses poolfinaalis osales 17 riiki, teises poolfinaalis (kus on ka Eesti) 18 riiki. Mõlemast poolfinaalist pääses edasi finalistide sekka 10 riiki ehk enam kui pooled võistluslugudest. Finaalis liitusid 20 poolfinalistiga ka traditsioonilised viis suurriiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia), kes on saanud oma telepublikumi suuruse tõttu alati otsepääsme finaali. Tavapäraselt on otse finaalis ka tiitlikaitsja, kelleks oli aga sel aastal niigi suurde viisikusse kuuluv Itaalia.